Biomass

 
     
 

Kirjeldus

Biomass on kõige vanem ja sagedamini kasutatav taastuv energiaallikas. Maale langev päikesekiirgus muundatakse rohelistes taimedes fotosünteesi käigus orgaaniliseks materjaliks, st. toimub biomassi juurdekasv. Biomassi all mõeldakse tavaliselt taimset materjali (nii roht- kui puittaimed), mida energiatootmise eesmärgil põletatakse või kääritatakse. Biomassina kasutatakse ka metsa- ja põllumajandustootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke. Kui rohttaimi saab igal sügisel koristada, siis puittaimede raieküpseks saamine võtab rohkem aega - 50 ja enam aastat.

Eestis perspektiivseimad energiakultuurid on:

  • Õlirikkad põllumajanduskultuurid. Siia hulka kuuluvad raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep jt., mida kasutatakse biodiisli tootmisel;
  • Kiirekasvulised, lühikese, alla 15 aastase raieringiga puuliigid - paju, hall lepp, kask, haab. Kasutatakse ahjukütteks.
  • Kiirekasvulised rohttaimed - päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes. – kasutatakse biogaasi tootmiseks;
  • Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet
  • Looduslikud heintaimed, niidetav biomass püsirohumaadelt, (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt jm. Neid kultuure kasutatakse biogaasi tootmisel;

Eelised

Biomass on:

  • taastuv energiaallikas;
  • laialdaselt levinud;
  • kergesti kättesaadav;
  • võimaldab metsa- ja põllumajandustootmisjäätmete kasutamist;
  • aitab kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele.

Puudused

  • ei saa kasutada "CO2 emissiooni vabadel aladel" ehk aladel kus on kehtestatud CO2 piirnormid ja sel juhul ei saa majade kütmist biomassile üle viia
  • pelletid vajavad ladustamiseks eraldi pinda.

Põhimõtted Majanduslik otstarbekus
Kriteeriumid Nõuanne
Paigaldamine