Kodus kasutamine

Biomassikatla kodus paigaldamist kavandades tuleks arvestada alljärgnevat:

• Varumine ja ladustamine - biomassi ei saa majja tuua torude kaudu,
• Biomassi energiatihedus on vőrreldes őliküttega madal, seetőttu tuleb kütte hoidmiseks leida sobiv koht;
• Küttesüsteemi planeerimisel ja kütte ostmisel tuleks tähelepanu pöörata kvaliteedile;
• Kodus kasutatavad biomassikatlad on suuremad kui samasuguse vőimsusega őlikatlad.

Ressursid

Kütusena saab arvestada järgmisi vőimalusi:

Puit

• Küttepuu - pliidi all vői kaminas kütmiseks ettevalmistatud halud;
• Jäätmed ja metsatööstuse kőrvalsaadused - koor, saepuru, laastud, oksad ja muud metsaraie jäägid;
• Energiakultuurid: harilik paju, pappel.

Pőhk ja pőllumajandustootmisjäätmed

• teravilja-, őlikultuuride (raps) ja kaunviljade pőhk;
• saagikoristusjäätmed, kookospähklikoored, maisitőlvikute jäägid (Eestis küll vähe tőenäoline);
• töötleva tööstuse jäätmed ja kőrvalsaadused, suhkruroo töötlemisjäägid.

Puitbriketti toodetakse puidujäätmetest - saepurust, höövellaastudest, raielaastudest, mis on suure surve all kokku pressitud. Vähese niiskusesisalduse tőttu on briketi kütteväärtus kőrgem kui puidul. Suure tihedusega brikett pőleb aeglaselt ja järk-järgult.

Pelletid on puidujäätmetest koosnevad graanulid. Neid toodetakse saeveskite ja puidutöötlemisettevőtete puidujäätmetest ning metsatöötlemisjäätmetest, peamiselt saepurust ja höövlilaastudest. Pelleteid on vőimalik toota ka koorest, raielaastudest, energiakultuuridest, pőhust jm. Seda kütusevormi on avalike hoonete ja kodumajapidamises kütmiseks kasutatud juba aastaid, pelletite toomine on viimastel aastatel Euroopa Liidus mitmekordselt kasvanud. Kőige enam on see tööstusharu arenenud suurte metsaaladega Rootsis ja Austrias. Pelleteid toodetakse ka Eestis, kuid suurem osa toodangust läheb ekspordiks Pőhjamaadesse.

Energiakultuurid. Kiirekasvulisi puuliike iseloomustab suur aastane juurdekasv, kőrge kütteväärtus, suur vastupidavus haigustele ja kahjuritele ning vähene nőudlikkus mulla suhtes. Biomassi koguse suurendamiseks rajatakse kiirekasvuliste puuliikide istandusi, mida hooldatakse pőllutöömasinate abil. Kiirekasvulisi puuliike, eelkőige paju, koristatakse tavaliselt iga kahe-kolme aasta tagant 15-20 aasta jooksul ning asendatakse seejärel mőne teise kultuuriga.

Leppade, kaskede ja haabade kasvatamisel on vőimalikud ka järgmised variandid:

• Lühike raiering (5-15 aastat), ülepinnaline puidukoristus.
• Lühike raiering, kuid piisavalt pikk (15-25 aastat) selleks, et osa puudest saavutaks paberipuidu mőőtmed.
• Suhteliselt lühike raiering (20-30 aastat), kus osa puidust kasvab paberipuuks ja enamuse puude tüvede alumine palk on kasutatav vineeri- ja saetööstuses.
• Koristusraie tavametsa mahulise küpsuse faasis (40-60 aastat), kus saadakse energiapuitu, paberipuitu ja palki/pakku.

Biomassi muundamine energiaks

Biomassist on kőige lihtsam ja levinum viis energiat toota pőletamise teel. Pőletamise teel saadakse kuni 90% biomassist toodetavast energiast kogu maailmas.

Biomassitoodete kütteväärtus on üldiselt madalam kui tavapärastel kütustel:

Keskkonnamőju

Biomass on mitmetel pőhjustel tähtis kütus:

• keskkonnale ohutu: pőlemise ajal őhku paisatava süsinikdioksiidi koguse kompenseerib fotosünteesi ajal taimedesse neelduv süsinikdioksiid;
• vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide őhku paiskamine (pőhjustab happevihmade teket) on väiksem kui fossiilkütuste puhul;
• biomassiga kütmine muutub majanduslikult järjest otstarbekamaks, sest biomassi hinnad on kütuseturul konkurentsivőimelisemad. Biomassi kasutamine aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäitlusele.

Paigaldus	Nőuanne
Majanduslik otstarbekus