Rakendamine kodus

Inimesed kütavad maja selleks, et toas oleks soe, olgu temperatuur őues milline tahes. Kui őues läheb külmemaks, hoitakse toatemperatuuri muutumatuna, kuid selleks kulub nüüd rohkem energiat. See on tingitud sellest, et sise- ja välistemperatuuri vahe on suurem, soojust läheb rohkem kaotsi ning toa soojana hoidmiseks kulub enam soojusenergiat.

Kőige rohkem kaotab ehitis soojust seinte kaudu, sest seinad osutuvad kőige suuremaks kliima suhtes tundlikuks pinnaks. Teisel kohal on aknad.

Soojakadude vähendamine sőltub elamu vanusest. Uued ehitised on märgatavalt paremini soojustatud kui vanemad. Lihtsaid abinőusid soojakadude vähendamiseks on vőimalik ka ise rakendada, kuid teatud meetmete kasutusele vőtmine nőuab spetsialistide abi.

Kőik ehitised ei ole samasuguste nőuete järgi soojustatud. Euroopa Liidus on vanemad majad märgatavalt halvemini soojustatud kui uuemad. Enne 1965. aastat ei olnud Ühendkuningriigis elamute soojustamise nőuet, kuid tänapäeval soovitatakse paigaldada vähemalt 250mm soojustuskiht lae ja katuse vahele, 50mm vői paksem kiht seintele ja 100mm pőranda alla. Uued ehitised ei ole mitte üksnes hästi soojustatud, vaid ehitiste planeerimisel on sageli arvestatud ka päikeseenergia maksimaalse ärakasutamisega talvekuudel.

Kliima mőju

Peamised mőjutegurid:

• mere lähedus - olgu Vahemeri vői Pőhjameri - meri pehmendab talve ja suve äärmuslikke temperatuure;
• kaugus ekvaatorist, mida kaugem, seda madalamal on päike ja seda väiksem on päikesekiirguse hulk aastas;
• kőrgus merepinnast - kőrgustikel ja mägedes on suurema öise soojuskiirguse kao tőttu külmem;
• tuule olemasolu, mis vőib suurendada soojakadu ehitise piirdetarindite kaudu, sest tuulega külma mőju suureneb; rannikualadel on tavaliselt tuulisem kui sisemaal seoses temperatuuride erinevusega maismaal ja merel;
• vihmal on tuulega sarnane mőju soojakao suurendamisel konduktsiooni teel, sest vihm eemaldab ehitiste piirdetarindite lähedalt "sooja" őhukihi, mistőttu külma mőju suureneb;
• vihma ja tuule koosesinemine suurendab külma mőju. See on suureks probleemiks näiteks Ühendkuningriigi loodeosas, kus vihma ja tuule üheaegne esinemine vőib suure tőenäosusega pőhjustada niiskuse imbumise läbi ehitise piirdetarindite, pőhjustades niiskuse ja kondensatsiooni teket.

Keskkonnamőju

Väliseid keskkonnamőjusid ei esine. Sisemine mőju vőib avalduda rannikualadel, kui tuule ja vihma koostoime tulemusena tungib niiskus soojustatud sisemise ja välimise seina külmasildade kaudu majja.

Paigaldamine	Nőuanne
Majanduslik otstarbekus