Aknad
Soojakadude vähendamiseks on võimalik asendada ühekordsed klaasid kahekordsetega (või isegi kolmekordsetega). Soojuse konvektsiooni vältimiseks muudetakse aknavaheline ruum hermeetiliseks või täidetakse inertgaasi, näiteks argooniga. Aknaraami asendamise vajadus sõltub raami tüübist ja seisukorrast ning sellest, kui tihkelt see aknaavasse on paigaldatud.
Seinad
Kõige paremaid tulemusi soojakadude vähendamisel annab seinte soojustamine. Kui välis- ja siseseina vahel on õhuvahe, saab seda hõlpsasti soojustada. Kui seinte vahel ei ole õõnsust, tuleb seinad väljast- või seestpoolt soojustada. Välisseinte soojustamine ei ole lihtne, soojustusmaterjal peab olema ilmastikukindel ja tavaliselt paigaldab selle oma ala spetsialist.
Siseseintele võib radiaatorite taha panna spetsiaalse soojustpeegeldava peegelfooliumi, nii et see välja ei paista. Radiaatorist tulev soojus peegeldub tuppa vähendades soojakadu läbi seinte.
Katus ja põrand
Katuse ja põranda soojustamiseks on olemas mitmesuguseid materjale. Kui majal on pööning, saab selle kaudu hõlpsasti kindlaks teha, millise soojustusega on tegemist. Kui see ei ole piisav soojakadude vältimiseks, on võimalik suhteliselt odavalt paigaldada lisasoojustuskiht. Kui pööningut ei ole, saab soojustuse paigaldada üksnes lae alla, kui toa kõrgus seda võimaldab, või lamekatuse puhul katuse peale.
Üldiselt ei ole võimalik kontrollida, kas põranda all on soojustus, seda saab teha vaid siis, kui tubades on puitpõrandad, mille laudu on võimalik eemaldada. Tõenäoliselt on põrandad soojustatud üksnes uutel majadel. Ka põrandavaibad on teataval määral soojustuse eest.
Termostaadid
Sageli hoitakse kodus igal pool ühesugust temperaturi. Tegelikult pole vaja kõiki tubasid võrdselt soojana hoida - elutoas on soojus kõige olulisem, magamistoad võiksid olla jahedamad. Mõnes ruumis on vaja kõrgemat temperatuuri, näiteks vannitoas, ja selleks kasutatakse sageli elektriradiaatorit. Samas läheb köök tavaliselt liiga kuumaks tänu pliidi kasutamisele toiduvalmistamise ajal.
Üks lihtsamaid viise energia kokkuhoiuks on temperatuuri reguleerimine. Seda on võimalik teha termostaatlülitite paigaldamisega radiaatoritele, nii saab igas toas temperatuuri vastavalt vajadusele reguleerida. Programmeeritava termoregulaatoriga võiks temperatuuri vähendada ajaks, mil pere on kodust ära - tööl, koolis või puhkusel. Temperatuuri ühe kraadi võrra alandamine säästab 6% kütteenergiast. Tuba, mida pikemat aega ei kasutata, võiks hoida 16° juures tavapärase 20° asemel.
Ventilatsioon
Korralik ventilatsioon on äärmiselt tähtis energia raiskamise vältimiseks. Tube õhutades tuleb aken pärani lahti teha, kuid ainult lühikeseks ajaks. Sel viisil õhk vahetub, kuid seinad ja mööbel ei jõua maha jahtuda.
Õhutamine
Korraliku õhutamisega saab säästa kuni 25% soojusenergiat. Tube tuulutades võiks kõik aknad umbes viieks minutiks pärani lahti teha ja siis kinni panna. Niimoodi toimub toas õhuvahetus, kuid seinad ja sisustus ei jõua maha jahtuda (vastasel juhul peavad need uuesti soojenema). Akende pikemaks ajaks irvakil hoidmine võimaldab õhu pidevat ventileerimist, akende liiga lahti jätmine tekitab soojakadusid.
Muud võimalused kütteenergia säästmiseks
Ärge katke radiaatoreid, see vähendab soojusjuhtivust. Kui asetate radiaatorite ette mööbli või kardinad, takistab see soojuse levimist toa keskele ning soojus kaob läbi seinte ja akende. Takistuste eemaldamisega saame kokku hoida kuni 10% soojusenergiast!
Väga tähtis on ka õhutemperatuuri ja niiskuse vahekord. Soojusega seotud mugavustunne on samasugune 50-65%lise niiskuse ja 21-kraadise temperatuuri ning 30%lise niiskuse ja 23-kraadise temperatuuri juures. Vahe on selles, et esimesel juhul säästetakse 12% soojusenergiast.
Ärge pange külmikut radiaatori või ahju kõrvale. Mõlemad eraldavad soojust, aga külmik töötab tõhusamalt jahedamas õhus. Kui külmik asetada küttekeha kõrvale, tarbib külmik oma sisetemperatuuri hoidmiseks rohkem elektrit.
Ärge unustage, et inimene ise saab elektritarbimise reguleerimiseks kõige rohkem ära teha! Mõelge alati sellele, kuidas ja kus energiat kasutada ja mil viisil seda säästa!
