Põhimõtted

 
     
 

Soojuspump (vedelik/vesi) ammutab energiat maast, veest või kivist. Soojuspumba maakontuuris ringlevat vedelikku soojendab pinnases salvestatud päikeseenergia mõne kraadi võrra. Soojuspumba sees ( pilt:aurusti ja kondensaator, kompressorja paisuventiil ja suletud süsteemis ringlev külmaine) muundatakse need mõned kraadid soojusvahetite ja kompressortehnika abil soojusenergiaks, mis siirdatakse edasi soojusjaotussüsteemi, kas siis põrandaküttetorudesse, radiaatoritesse või soojaveeboilerisse. 100- 150 m² maja küttesüsteemile vajatakse umbes 400 m pikkust maakolektorit.

Maasoojusküttesüsteemi osad
 
 

Sobivaid soojuspumbasüsteeme võib hankida nii juba olemasolevatele kui ka uutele, alles ehitatavatele majadele. Energiaallikana on võimalik kasutada õhku, maapõue, vett või ventileeritavat õhku.

Maakontuuris (kollektoris) kasutatakse Eestis peamiselt plasttorusi mille diameeter on 40mm. (PEM 40). Maasoojuse transportimiseks nendes torudes kasutatakse 30% vee ja tööstuspiirituse segu, mis on ökoloogiliselt täiesti kahjutud. Maakontuur (kollektor) kaevatakse u. meetri sügavusele, kus plasttorude vahekaugus oleks vähemalt 1 meeter. Majja sisenevad plasttorud isoleeritakse. Vette uputades kehtivad samad reeglid. Vette uputuse puhul tuleb tähelepanu juhtida raskuste kinnitamise klambritele, mis peavad olema kindlasti ultravioletkiirgust taluvad.

Kriteeriumid Majanduslik otstarbekus
Paigaldamine Nõuanne