Soojuspump (vedelik/vesi) ammutab energiat maast, veest vői kivist. Soojuspumba maakontuuris ringlevat vedelikku soojendab pinnases salvestatud päikeseenergia mőne kraadi vőrra. Soojuspumba sees ( pilt:aurusti ja kondensaator, kompressorja paisuventiil ja suletud süsteemis ringlev külmaine) muundatakse need mőned kraadid soojusvahetite ja kompressortehnika abil soojusenergiaks, mis siirdatakse edasi soojusjaotussüsteemi, kas siis pőrandaküttetorudesse, radiaatoritesse vői soojaveeboilerisse. 100- 150 m˛ maja küttesüsteemile vajatakse umbes 400 m pikkust maakolektorit.

Maasoojusküttesüsteemi osad

Sobivaid soojuspumbasüsteeme vőib hankida nii juba olemasolevatele kui ka uutele, alles ehitatavatele majadele. Energiaallikana on vőimalik kasutada őhku, maapőue, vett vői ventileeritavat őhku.

Maakontuuris (kollektoris) kasutatakse Eestis peamiselt plasttorusi mille diameeter on 40mm. (PEM 40). Maasoojuse transportimiseks nendes torudes kasutatakse 30% vee ja tööstuspiirituse segu, mis on ökoloogiliselt täiesti kahjutud. Maakontuur (kollektor) kaevatakse u. meetri sügavusele, kus plasttorude vahekaugus oleks vähemalt 1 meeter. Majja sisenevad plasttorud isoleeritakse. Vette uputades kehtivad samad reeglid. Vette uputuse puhul tuleb tähelepanu juhtida raskuste kinnitamise klambritele, mis peavad olema kindlasti ultravioletkiirgust taluvad.