Juba olemasoleva maja puhul on soojuspumbad majanduslikult otstarbekad, kui

• maagaasikütet ei ole vőimalik paigaldada;
• radiaatorite vői katla kütmiseks kasutatakse őli, gaasiballoone vői elektriradiaatoreid.

Soojuspumbal on väljuv temperatuur madalam kui fossiilkütusekatlal, seega on otstarbekas soojuspumba paigaldamisel suurendada maja soojapidavust. Sel juhul saab soojuspumba vőimsuse valida vastavalt väiksematele soojakadudele ja kasutada juba olemasolevaid radiaatoreid.

Uued elamud on paremini soojustatud ja soojuskaod on väiksemad, seetőttu tasub tingimata kaaluda soojuspumba kasutamist, eriti pőrandaküttesüsteemi puhul.

Kulud

Maasoojuspumbaga toodetud soojuse hind on üle kolme korra madalam elektriga toodetud soojuse hinnast. Palju sőltub kindlasti pumba tüübist, paigaldusest ja vőimsusest.

Tüüpilise 80 m² kodu jaoks Ühendkuningriigis on vaja soojuspumpa vőimsusega 3 kuni 6 kW sőltuvalt soojustuse tasemest. Eestis on tüüpiline pereelamu 100-150m2. Sellistel juhtudel valitakse soojuspumba vőimsuseks 6-9 Kw, millega kaetakse üle 90% soojusenergia vajadusest. Külmatipud kaetakse reeglina soojuspumbas oleva elektrikassetiga. Vőimsuse üle peab otsustama omanik, sest vőimsus on otseses seoses investeeringuga. Soojuspumba investeerimiskulude puhul Eesti tingimustes oleks hea kasutada rusikareeglit: 1 Kw soojuspumba tehnikat paigaldatuna "vőtmed kätte" pőhimőttel (sisaldab maakollektorit) läheb maksma 1500 eur ehk umbes 23 470 EEK.
Lisaküttesüsteemi vőimsus peaks olema selline, et kataks ära maja soojuskoormuse. kőige külmematel talvepäevadel. Lisakütet saaksid annavad soojust salvestavad vői konvektorradiaatorid, mis asuvad magamis- ja vannitubades.

Maakollektori maksumus Eestis on u. 75-80 eek/m. (sisaldab kaevetöid torusid ja piiritust). Keskmisele majale vajame u. 400 m maatoru 1 meetri sügavusele vahekaugusega 1 m. Maakollektori elukaar on väga pikk, kindlasti üle 50 aasta. 400 m maakollektor toodab tasuta päikese energiat teie krundilt igal aastal umbes sama palju kui on energiat 4 tonnis kütteőlis. Muud kulud hőlmavad veel kollektori maksumuse, mis on suhteliselt suur. Őhusoojuspumba väljapuhkepoolse ventilaatori vőib paigaldada maja välisseinale. Puurimine on Eesti tingimustes suhteliselt problemaatiline ja kallis. Vastavalt asukohast on lubadega seotud bürokraatia erinev. Hind ühele puuraugu meetrile on u. 1000 eek. Puuraugu sügavus on keskmise maja puhul 150m (juhul kui see on tehniliselt vőimalik). NB! On oluline, et maakollektori pikkused ja puuraugu sügavused kooskőlastataks kindlasti soojuspumpade tootja esindajatega.

Toetused, tariifid ja maksusoodustused

Soojuspumba olemasolu tőstab maja väärtust energiaauditil, sest kulutatav energia küttele ja tarbeveele on tunduvalt väiksem kui mistahes muu kütte vormi puhul. Ka keskkonnasaaste on reeglina 3 korda madalam.

Ehitusluba

Ehitusluba soojuspumbasüsteemi paigaldamiseks ei nőuta. Lisaks vőib mainida, et kindlustusettevőtted kindlustavad soojuspummpadega köetavaid maju väiksema hinnaga, kuna ohu faktor (nt.elava tule puudumine küttesüsteemis) on väiksem.

Lisainformatsioon

http://espel.ee

Energiasäästu portaali kodulehekülg:
http://kokkuhoid.energia.ee/

National Energy Foundation kodulehel leiab lingi 'householders' alt nőuandeid energia säästmise, rohelise energia ja süsinikuheidete kohta:
http://www.nef.org.uk/

Nőuanne