Soojuspumbasüsteemidega saab hőlpsasti asendada őli vői söe baasil töötavad fossiilküttekatlad vői elektrikatlad. Kui soojus jaotatakse laiali radiaatorite kaudu, saab kuuma vee suunata otse veekütteradiaatoritesse. Kui soojust jaotatakse sooja őhuga, saavad soojuspumbad otse toota sooja őhku.

Kuldreegli kohaselt peaks pump olema nii suur, et toodaks 90% vajaminevast soojusenergiast. Väga külmadel päevadel tuleks kasutada lisakütteallikat, näiteks elektriradiaatorit vői puuküttekaminat.

Tavapäraste maapinnatingimuste ja tüüpilise pereelamu puhul peaks maasoojuspumba maakontuur olema 3 kW soojatootmise korral 30 m ja 10 kW puhul 100 m. Maakontuuri vőib paigaldada horisontaalsetesse kraavidesse vői vertikaalselt spetsiaalselt puuritud puurauku. Puuraugu tegemiseks on vaja tagada puurimismasina juurdepääs, horisontaalsete kraavide puhul on vaja juurdepääsu aeda vői vabale alale. Maakontuuride pikkuste ja puuraugu sügavuste suhtes on soovitatav järgida tootjate vői nende esindajate mőődistusi. Kindlasti peab arvesse vőtma ka pinnase iseloomu. (savimaa, niiske muld, kuiv liivapinnas jms.) Reeglina on kuivema pinnase puhul maakontuurid pikemad.

Horisontaalne kraav peab olema piisavalt sügav, et kőikuv őhutemperatuur maapinnatemperatuuri ei mőjutaks. Kesk-Euroopas piisab 0,9 m sügavusest kraavist, Pőhja-Euroopas on maakontuur vaja kaevata 1,2 kuni 1,5 m sügavusele maapinda. Eesti tingimustes piisav sügavus on umbes 1 meeter

Majanduslik otstarbekus

Nőuanne