Soojuspumbasüsteemidega saab hõlpsasti asendada õli või söe baasil töötavad fossiilküttekatlad või elektrikatlad. Kui soojus jaotatakse laiali radiaatorite kaudu, saab kuuma vee suunata otse veekütteradiaatoritesse. Kui soojust jaotatakse sooja õhuga, saavad soojuspumbad otse toota sooja õhku.
Kuldreegli kohaselt peaks pump olema nii suur, et toodaks 90% vajaminevast soojusenergiast. Väga külmadel päevadel tuleks kasutada lisakütteallikat, näiteks elektriradiaatorit või puuküttekaminat.
Tavapäraste maapinnatingimuste ja tüüpilise pereelamu puhul peaks maasoojuspumba maakontuur olema 3 kW soojatootmise korral 30 m ja 10 kW puhul 100 m. Maakontuuri võib paigaldada horisontaalsetesse kraavidesse või vertikaalselt spetsiaalselt puuritud puurauku. Puuraugu tegemiseks on vaja tagada puurimismasina juurdepääs, horisontaalsete kraavide puhul on vaja juurdepääsu aeda või vabale alale. Maakontuuride pikkuste ja puuraugu sügavuste suhtes on soovitatav järgida tootjate või nende esindajate mõõdistusi. Kindlasti peab arvesse võtma ka pinnase iseloomu. (savimaa, niiske muld, kuiv liivapinnas jms.) Reeglina on kuivema pinnase puhul maakontuurid pikemad.
Horisontaalne kraav peab olema piisavalt sügav, et kõikuv õhutemperatuur maapinnatemperatuuri ei mõjutaks. Kesk-Euroopas piisab 0,9 m sügavusest kraavist, Põhja-Euroopas on maakontuur vaja kaevata 1,2 kuni 1,5 m sügavusele maapinda. Eesti tingimustes piisav sügavus on umbes 1 meeter