Fossiilkütuste pőletamine tekitab ühtaegu nii kasulikku energiat kui ka keskkonnasaastet. Atmosfääri ülemistesse kihtidesse koguneb nn. kasvuhoonegaase, millest süsinikdioksiid on koguseliselt kőige suurem. Kasvuhoonegaasid moodustavad Maa atmosfääris kihi, mis lasevad läbi päikesekiirgust, kuid ei lase välja soojuskiirguste ega veeauru. Kasvuhoonegaasidest olulisim on süsihappegaas - elusorganismidele ohutu gaas, mis atmosfääris koos teiste gaasidega kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukőlbulikuna.. Suurel hulgal atmosfääris kuhjudes vőib koguneda nii palju soojust, et selle tagajärjel tőuseb temperatuur endisest kőrgemale. Teadlastele teeb muret süsihappegaasi sisalduse vähene, ent järjekindel tőus őhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg. Kasvuhoonegaaside hulka kuulub umbes 30 ühendit (metaan, lämmastikdioksiid, veeaur jt.).

Temperatuurikőikumised on alati ebaühtlased - mőnes riigis on muutused suuremad kui teistes. Kui inimesi oleks vähe, saaksid nad temperatuurimuutuste mőju vähendamiseks siirduda teisale, kuid enam ei ole see vőimalik, sest alates viimasest jääajast 10 tuhat aastat tagasi on maailma elanikkond plahvatuslikult kasvanud. Temperatuurimuutused pőhjustavad vastavaid muutusi ka sademete osas; need omakorda mőjutavad taimestikku ja loomade elu. Minevikus oli see protsess järkjärguline ja seetőttu oli ka ökosüsteemidel piisavalt aega kohanemiseks, kuid üha suurenev saaste koos praeguse energiakasutusega on muutuste tempot kiirendanud.

Viimase 100 aasta vaatlusandmed temperatuuride kohta maailmas näitavad, et 1ş C temperatuuritőusu saab seostada süsinikdioksiidi hulga suurenemisega atmosfääris. Erinevus varasemate kőrge süsinikdioksiidi taseme perioodidega on selles, et praegune CO2 tőus on inimtekkeline ning palju kiirem kui eelmiste kliimamuutuste aegu.

Esimesel keskkonnalasel tippkohtumisel Rio de Janeiros 1992. aastal tődeti inimmőju olulisust. Konverentsil allkirjastati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

"Käesoleva konventsiooni lőppeesmärgiks on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära antropogeense sekkumise kliimasüsteemi. Sellise taseme peab saavutama ajavahemikus, mis on piisav ökosüsteemide looduslikuks kohanemiseks kliimamuutustele, kindlustab toiduainete toomise ja vőimaldab majandusliku arengu jätkumist säästlikul viisil."

Hilisemal osapoolte kohtumisel Kyotos 1997. aastal vőeti eesmärgiks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Euroopa Liit ja liikmesriigid on alustanud vastavat tegevust, järgimaks Kyoto leppe nőudeid, mis näevad ette kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 8% vőrra aastaks 2012. Praegu on tőenäoline, et selle sihtarvuni jőuavad vaid kaks liikmesriiki.

Euroopa Liit on paika pannud ülemise piirväärtuse temperatuuri tőusu osas, see ei tohi olla rohkem kui 2 ⁰ C vőrreldes eelindustriaalse perioodiga, ennetamaks pöördumatuid muutusi maailma kliimas, igijää vői jääkatte sulamist.

Maapinna üldine temperatuur on juba tőusnud 0,7 ⁰ - 0,9 C kraadi vőrra, seega peavad kőik otsekohe tegutsema hakkama, kui ei soovita seda piirväärtust ületada.

Euroopa Liit on nüüdseks seadnud uueks sihtarvuks 20% (vői 30%, kui sőlmitakse uus K yoto-järgne kokkulepe), kusjuures aastaks 2050 tahetakse kasvuhoonegaase vähendada 60% vői rohkem.

Temperatuuride varieerumine (C 0) alates 1860.a (vőrdlusaluseks on eelindustriaalne periood)

Säästva energiakasutuse majanduslik otstarbekus

Nőuanne