Fossiilkütuste põletamine tekitab ühtaegu nii kasulikku energiat kui ka keskkonnasaastet. Atmosfääri ülemistesse kihtidesse koguneb nn. kasvuhoonegaase, millest süsinikdioksiid on koguseliselt kõige suurem. Kasvuhoonegaasid moodustavad Maa atmosfääris kihi, mis lasevad läbi päikesekiirgust, kuid ei lase välja soojuskiirguste ega veeauru. Kasvuhoonegaasidest olulisim on süsihappegaas - elusorganismidele ohutu gaas, mis atmosfääris koos teiste gaasidega kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna.. Suurel hulgal atmosfääris kuhjudes võib koguneda nii palju soojust, et selle tagajärjel tõuseb temperatuur endisest kõrgemale. Teadlastele teeb muret süsihappegaasi sisalduse vähene, ent järjekindel tõus õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg. Kasvuhoonegaaside hulka kuulub umbes 30 ühendit (metaan, lämmastikdioksiid, veeaur jt.).
Temperatuurikõikumised on alati ebaühtlased - mõnes
riigis on muutused suuremad kui teistes. Kui inimesi oleks vähe,
saaksid nad temperatuurimuutuste mõju vähendamiseks siirduda
teisale, kuid enam ei ole see võimalik, sest alates viimasest
jääajast 10 tuhat aastat tagasi on maailma elanikkond plahvatuslikult
kasvanud. Temperatuurimuutused põhjustavad vastavaid muutusi
ka sademete osas; need omakorda mõjutavad taimestikku ja loomade
elu. Minevikus oli see protsess järkjärguline ja seetõttu oli
ka ökosüsteemidel piisavalt aega kohanemiseks, kuid üha suurenev
saaste koos praeguse energiakasutusega on muutuste tempot kiirendanud.
Viimase 100 aasta vaatlusandmed temperatuuride kohta maailmas näitavad, et 1º C temperatuuritõusu saab seostada süsinikdioksiidi hulga suurenemisega atmosfääris. Erinevus varasemate kõrge süsinikdioksiidi taseme perioodidega on selles, et praegune CO2 tõus on inimtekkeline ning palju kiirem kui eelmiste kliimamuutuste aegu.
Esimesel keskkonnalasel tippkohtumisel Rio de Janeiros 1992. aastal tõdeti inimmõju olulisust. Konverentsil allkirjastati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.
"Käesoleva konventsiooni lõppeesmärgiks on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära antropogeense sekkumise kliimasüsteemi. Sellise taseme peab saavutama ajavahemikus, mis on piisav ökosüsteemide looduslikuks kohanemiseks kliimamuutustele, kindlustab toiduainete toomise ja võimaldab majandusliku arengu jätkumist säästlikul viisil."
Hilisemal osapoolte kohtumisel Kyotos 1997. aastal võeti eesmärgiks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Euroopa Liit ja liikmesriigid on alustanud vastavat tegevust, järgimaks Kyoto leppe nõudeid, mis näevad ette kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 8% võrra aastaks 2012. Praegu on tõenäoline, et selle sihtarvuni jõuavad vaid kaks liikmesriiki.
Euroopa Liit on paika pannud ülemise piirväärtuse temperatuuri tõusu
osas, see ei tohi olla rohkem kui 2 0 C võrreldes eelindustriaalse
perioodiga, ennetamaks pöördumatuid muutusi maailma kliimas,
igijää või jääkatte sulamist.
Maapinna üldine temperatuur on juba tõusnud 0,7 0 - 0,9 C kraadi võrra, seega peavad kõik otsekohe tegutsema hakkama, kui ei soovita seda piirväärtust ületada.
Euroopa Liit on nüüdseks seadnud uueks sihtarvuks 20% (või 30%, kui sõlmitakse
uus K yoto-järgne kokkulepe), kusjuures aastaks 2050 tahetakse
kasvuhoonegaase vähendada 60% või rohkem.
Temperatuuride varieerumine (C 0) alates 1860.a (võrdlusaluseks on eelindustriaalne periood) |
| |

|